Väikeste plahvatuste jõul töötav robot suudab hüpata oma pikkusest 20 korda ja kanda 22 korda suuremat raskust. Selle tootjad ütlevad, et neid roboteid saab toota odavalt hulgi ning see sobib ideaalselt otsingu- ja päästemissioonideks või isegi teiste planeetide uurimiseks.
Enamiku robotite toiteallikaks on elektrimootorid ja akud, mis on usaldusväärsed ja läbiproovitud tehnoloogiad, kuid mida ei saa teatud punktist enam väiksemaks muuta. Robert Shepherd New Yorgi Cornelli ülikoolist ja tema kolleegid kasutasid selle asemel metaani, keemilist kütust, mis suudab salvestada energiat palju suurema tihedusega kui liitiumioonakud ja mida saab vähendada pisikesteks putukasuurusteks seadmeteks.
Meeskond lõi 3D-prinditud põlemiskambriga täiturmehhanismi, mis kaalub vaid 325 milligrammi. Elektroodipaar tekitab sädeme ja süütab metaani ja hapniku segu ning tekkiv plahvatus surub 9,5 njuutoni jõuga vastu painduvat membraani.
Membraan laieneb iga plahvatuse ajal kiiresti väljapoole, kuid sisaldab ohutult gaase, mis seejärel kokkutõmbumisel välja aetakse. Täiturmehhanism suudab tekitada kuni 100 sellist plahvatust sekundis ja madalamatel sagedustel elas üks täiturmehhanismidest üle 8,5-tunnise vastupidavustesti, mille jooksul pidas vastu 750 000 edukat tulistamist.
Järgmisena lõi meeskond neljajalgse roboti prototüübi, mis oli varustatud kahe sellise põlemiskambriga, millest igaüks oli ühendatud ühe jala külge kinnitatud laieneva membraaniga. Kütust tarniti eemalt peenikeste torude kaudu. Katsete käigus leiti, et robot oli võimeline liikuma oma kaalust 22 korda rohkem.
Allikas: New Scientist