Tehisintellekt põhjustab kasvavat energiatarbimist ja kiirendab kliima-alase desinformatsiooni levikut, vastupidiselt levinud arvamusele, et tehisaru võiks kliimakriisi kiiremini lahendada.
Suured tehnoloogiaettevõtted ja ÜRO on propageerinud tehisintellekti arengut kui võimalust aidata leevendada globaalset kuumenemist, kasutades vahendeid, mis aitavad jälgida metsade hävitamist, tuvastada reostuslekkeid ja jälgida äärmuslikke ilmastikunähtusi. Tehisintellekti kasutatakse juba Aafrika põua ennustamiseks ja jäämägede sulamise muutuste mõõtmiseks.
Google, kes on välja töötanud oma tehisintellektiprogrammi nimega Bard (nüüd Gemini) ja kellel on tehisintellekti projekt fooride tõhusamaks muutmiseks, on olnud tehisintellekti kasutuselevõtu kaudu heitkoguste vähendamise esirinnas, avaldades eelmisel aastal aruande, milles leiti, et tehisintellekt võiks vähendada ülemaailmseid heitkoguseid 10 protsendi võrra, mis võrdub kogu Euroopa Liidu poolt 2030. aastaks tekitatud süsinikuheitega.
“AI-l on kliimamuutustega võitlemisel tõesti suur roll,” ütles Google’i jätkusuutlikkuse juht Kate Brandt. detsembris, kirjeldades tehnoloogiat pöördepunktiks keskkonnaeesmärkide saavutamisel.
Roheliste rühmituste uus aruanne on aga seadnud kahtluse alla, kas tehisintellekti revolutsioon avaldab kliimakriisile positiivset mõju, hoiatades, et tehnoloogia tõukab tagant andmekeskuste energiatarbimise kasvu ja kliimateaduse kohta käivate valede levikut.
“Mer kuuleme kogu aeg, et tehisintellekt võib planeedi päästa, kuid me ei peaks seda hüpet uskuma,” ütles organisatsiooni Friends of the Earth kliima desinformatsiooni programmi direktor Michael Khoo. “Inimesed on nördinud, nähes, kui palju rohkem energiat AI lähiaastatel tarbib ja kuidas see tsooni kliimamuutuste kohta desinformatsiooniga üle ujutab.”
Tehisintellekti kasvav elektrinõudlus tähendab, et andmekeskuste arvu kahekordistamine, et aidata tööstusega sammu pidada, suurendab planeedi kütmise heitkoguseid 80%, isegi kui on olemas meetmed nende keskuste energiatõhususe parandamiseks, märgitakse uues aruandes.
USA-s on juba tõendeid selle kohta, et söeküttel töötavate elektrijaamade eluiga pikendatakse, et rahuldada tehisintellekti kasvavat energiavajadust. Vaid kolme aasta pärast võivad AI-serverid tarbida sama palju energiat kui Rootsi.
Suurem osa sellest suurenenud energianõudlusest tuleneb tehisintellekti toimingute keerukusest – tehisintellekti päringute genereerimine võib nõuda kuni 10 korda suuremat arvutusvõimsust kui tavaline võrguotsing. Aruandes väidetakse, et OpenAI süsteemi ChatGPT koolitus võib aasta jooksul kasutada sama palju energiat kui 120 USA majapidamist.
“Pole alust arvata, et tehisintellekti olemasolu vähendab energiakasutust, kõik tõendid näitavad, et see suurendab oluliselt energiakasutust kõigi uute andmekeskuste tõttu,” ütles Khoo. “Me teame, et andmekeskuste tõhusus suureneb veidi, kuid lihtne matemaatika on see, et süsinikdioksiidi heitkogused suurenevad.”
Tehisintellekt takistab veelgi jõupingutusi kliimahädaolukorra piiramiseks, pakkudes inimestele või organisatsioonidele võimalusi lihtsamini levitada valesid või eksitavaid väiteid kliimateaduse ja globaalse temperatuuri tõusu mõjude kohta, lisatakse koalitsiooni aruandes.
Suured sotsiaalmeedia platvormid, nagu X, on juba muutunud kliimateaduse eitamise kasvukohaks, väidavad tehisintellekti kriitikud. “AI sobib suurepäraselt platvormide üleujutamiseks kiire ja odavalt toodetud jamaga”.
Aruandes öeldakse, et tehisintellekti energiakasutus peaks olema läbipaistvam nagu ka kaitsemeetmed, mis jälgivad kliimavalede väljundit.
Allikas: The Guardian
