Krüprovaluutade kaevandamine on äärmiselt energiamahukas tegevus, kvantarvutite kasutamine võib selle energiavajadust vähendada tulevikus lausa 90 protsendi võrra.

Krüptovaluutade uute müntide loomiseks ning tehingute sertifitseerimiseks teevad arvutisüsteemid intensiivseid kalkulatsioone, mis on äärmiselt suure energiakuluga. Mõned võrgud, nagu Ethereum, on üle läinud vähem energianõudlikele tehnikatele, kuid maailma suurim krüptovaluuta bitcoin tarbib ikka veel 0,5 protsenti kogu maailmas elektrist.

Sydney Macquarie ülikooli teaduri Gavin Brenneni sõnul võib kvanatarvutite kohandamine krüptovaluutade kaevandamiseks olla keeruline, kuna selliste masinate arvutuskiirus võib muuta näiteks bitcoini tõestamisprotsessi lahendamiseks liiga lihtsaks.

Brenneni sõnul otsitakse viisi, kuidas kasutada kvantseadmeid ning olla kiiremad ja energiasäästlikumad, kuid samas soovitakse, et see ei moonutaks konsensuse dünaamikat liiga palju. “Selline moonutus võib mõjutada krüptovaluutade väärtust,” märgib Brennen.

Brennen ja tema meeskond on teinud ettepaneku kasutada uue krüptovaluutavõrgu loomiseks kvantarvutit, mida nimetatakse bosoni proovivõtturiks. Bosoni proovivõtt on mitteuniversaalse kvantarvutuse piiratud mudel, mille võtsid kasutusele Scott Aaronson ja Alex Arkhipov pärast Lidror Troyansky ja Naftali Tishby algset tööd, mis uuris bosoni hajumise võimalikku kasutamist maatriksite püsivate ootusväärtuste hindamiseks.

Allikas: New Scientist