Robotite kasutuselevõtt võib ettevõtete tootlikkust tõsta, kuid hiljutised uuringud näitavad, et autonoomsed masinad ei muuda inimesi tingimata tõhusamaks vaid hoopis vähendavad nendega koos töötavate isikute kohusetunnet.

Berliini tehnikaülikooli teadlased soovisid kindlaks teha, kas töötajad pingutavad vähem, kui nad arvavad, et nende isiklik panus jääb roboti oma varju. Selleks palusid nad 42 vabatahtlikul uurida elektrooniliste vooluahelate pilte võimalike vigade suhtes ja ütlesid, et arvuti hakkab nende tööd jälgima.

Ajakirjas “Frontiers in Robotics and AI” avaldatud uuringus osalejad jagati kahte rühma. Esimese rühma liikmetel paluti vaadata vooluringe, mida robot oli juba kontrollinud. Teistele öeldi, et nemad vastutavad ainuisikuliselt vooluahelate kvaliteedi kontrollimise eest.

Katse näitas, et masinaga töötavad vabatahtlikud olid teistest vähem kohusetundlikud. Nad kippusid tuvastama keskmiselt 3,3 viga pildi kohta, samas kui nende iseseisvalt töötavate kolleegide puhul oli viga keskmiselt 4,2.

Need tulemused viitavad sellele, et esimene rühm jälgis elektroonilisi lülitusi vähem hoolikalt kui teise rühma omad. “Osalejad jätkasid vigade otsimiseks motoorseid jõupingutusi, kuid näib, et seda tehti vähema vaimse pingutuse ja proovitavale teabele tähelepanu pööramisega,” kirjutasid teadlased.

“Muutusi vaimses pingutuses on palju raskem mõõta, kuid hea jõudluse tagamiseks tuleb neid minimeerida. “Seetõttu usuvad eksperdid, et on oluline mõista ja ennustada tagajärgi, mida robotite töökohale toomine võib inimmeeskondadele kaasa tuua.

Inimese ja masina koostöö võib hõlbustada teatud ülesannete täitmist, kuid see võib kaasa tuua töötajate motivatsiooni kaotuse, sest nad võivad tunda end tehnoloogiast varjutatuna.

Sama nähtust võib täheldada ka ainult inimestest koosnevates meeskondades ja seda tuntakse kui “sotsiaalset looderdamist” (“social loafing”). See prantsuse põllumajandusinseneri Maximilien Ringelmanni teoretiseeritud kontseptsioon määratleb, kuidas üksikisikud kipuvad vähendama jõupingutusi, mida nad grupi jõupingutustesse panevad, proportsionaalselt rühma suurusega. Teisisõnu, mida rohkem inimesi projekti kallal kokku tuleb, seda vähem nad tõenäoliselt pingutavad.

See uuring näitab esimest korda, et sotsiaalne looderdamine võib kehtida ka inimese ja roboti suhtluses.

Allikas: FMT